Ümbrus

Ümbruskonna vaatamisväärsused:


Vanamõisa järv asub Tõrva linna põhjapiiril Tõrva-Pikasilla maantee ääres. Veepeegel katab 2 hektarit ning sügavus ulatub 10,5 meetrini. Järve ääres on ilus liivarand,10 m kõrgune hüppetorn ja pallimänguplatsid. Suplushooajal töötab järve ääres ka vetelpääste. Vanasti oli järv suurem, ent nüüdseks on osa kaldaaladest soostunud. Ilusaim vaade avaneb Musumäe seljandikult.


Muistseid aegu meenutavad Helme ordulinnuse varemed. Linnus, mis ehitati XIV sajandi esimesel poolel kahe loodusliku oru vahel asuvale mäeseljakule, pidas vastu üle kolme aastasaja. Linnuse all asub Ohvriallikas ehk Arstiallikas, kus noored neiud ohverdanud oma ilu säilitamiseks helmeid.

Linnuse varemetest põhja pool asuvad Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud ning mis on kaevatud pelgupaigaks arvatavasti juba enne muistset vabadusvõitlust. Helme koopais on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 x 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Teine säilinud koopasaal on peaaegu ümmargune ruum läbimõõduga 5,5 m, mille kõrgus lubab vabalt püsti seista.


Valga ja Võru maakonna piiril asuv Karula rahvuspark on Eesti viiest rahvuspargist väikseim – selle pindala on 123 000 ha. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverohkete kuppelmaastike ning kultuuri kaitseks ja tutvustamiseks. Karula kõrgustiku maastik on vaheldusrikas. Metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad.

Karula kõrgustiku kõrgeim punkt on Rebasemõisas asuv Tornimägi (137,8 m. ü. m. p.), mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (üle 60 m). Tornimäe tipus olevast vaatetornist avaneb maaliline vaade ümbruskonna maastikele, aga ka Otepää kõrgustiku kõrgematele tippudele. Karula rahvuspargi külastuskeskuses (Ähijärve küla, Antsla vald) saab rändur asjatundlikku infot rahvuspargi, selle vaatamisväärsuste ja matkaradade kohta, osta infomaterjale ning tutvuda püsi- ja hooajalise näitusega.

Otepää looduspark hõlmab 232 km2 künklikku ja järvederikast ala Valgamaa kirdeosas. Looduspark on loodud Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitseks ja tutvustamiseks. Mitmekesine ja vaheldusrikas loodus on suurepäraseks eelduseks aktiivse puhkuse veetmiseks piirkonnas.

Otepää looduspargis asuv Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim ja kauneim järv - pikkus 3,5, laius 1,6 km ning keskmine sügavus 4,3 m. Pühajärve ümbruse loodus- ning kultuuriobjektidega on võimalus tutvuda mitmel erineva pikkusega matkarajal.

Taagepera mõisahoone (ehitatud 1907-1912) mõjub tõelise lossina ning on üks Euroopa tähelepanuväärivamaid juugendi stiilis ehitisi, arhitektiks Otto Wildau. Praegu asub siin hotell-seminarikeskus. Mõisakompleksi peahoonele lisaks on huviväärsed veel väravahoone, maakivist tallid, vesiveski ja liigirikas park.
   

Barclay de Tolly mauselom. Jõgeveste mõisas veetis kuulus Vene väejuht kindralfeldmarssal M. A. Barclay de Tolly oma viimased eluaastad. 26.mail 1818.a. Barclay de Tolly suri, tema põrm balsameeriti ja asetati 1832.a. nimeka vene arhitekti Apollon Štšedrini kavandi järgi ehitatud mausoleumi. Barclay de Tolly mausoleumis oleva monumendi on loonud silmapaistev skulptor Vassili Demut-Malinovski. Mausoleumi keskel olevast avast põrandas pääseb keldrisse, kus asuvad vürsti ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid.

Sangaste loss asub Otepää-Valga ja Tõrva-Võru maanteede ristumiskohast Sangastest 4 km Valga suunas. Kaugus Otepäält ja Valgast 25 km.
Sangaste loss on üks omapäraseim ehitis Eesti mõisahoonete seas aga vähemalt sama huvitav oli isiksusena härrastemaja rajaja ja peremees krahv Friedrich von Berg.

Sangaste loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!” Solvunud krahv naases murtud südamega koju ja ehitas armastatule mõeldes lossi.
Lossi taga on haruldane dendropark.